Sünni registreerimine

6.03.15

Teenuse üldandmed

 

Teenuse kirjeldus

Lapse seaduslik esindaja (tema täisealine vanem)  esitab ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates isiklikult kohale tulles sünni registreerimise avalduse ükskõik millisele perekonnaseisuasutusele (maavalitsus või kohalik omavalitsus).

 

Kui vanem on noorem kui 18 aastane, on enne lapse sündi võimalus taodelda kohtus teovõime laiendamist lapse sünni registreerimiseks. Kui seda tehtud ei ole ja kumbki vanem ei ole täisealine, registreerib lapse sünni selle valla-või linnavalitsuse esindaja, kelle territooriumil laps elab. 

 

 Kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus, on sünni registreerimisel vajalik mõlema vanema kohalolek. Kui lapse isa ei saa isiklikult kohale tulla, võib isaduse omaksvõtu avalduse esitada notariaalselt tõestatud vormis. Välisriigis elav vanem võib esitada kirjaliku avalduse, millel avaldaja allkirja õigsuse on notariaalselt kinnitanud Eesti konsulaarametnik.

 

 Lapse emaks on  naine, kes on lapse sünnitanud. Lapse isaks on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isadus on tuvastatud kohtus.

Isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel, pärast lapse sünni registreerimist või -- juhul, kui isaduse omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks -- ka naise raseduse ajal.

 Kui lapse isa ei ole lapse emaga abielus olev mees, peavad abikaasad esitama selle kohta lapse sünni registreerimisel põlvnemise välistamise avalduse (võib esitada  notariaalselt või konsulaarametniku poolt kinnitatuna). Sellisel juhul ei kanta lapse isa andmeteks ema abikaasa andmeid.

 

NB! Nimetatud avaldust ei pea esitama, kui lapse tegelik isa võtab isaduse omaks.

 

Alla 18-aastane isik võib lapse isana isaduse omaks võtta, samuti lapse emana isaduse omaksvõtuks nõusoleku anda ainult enda seadusliku esindaja nõusolekul. See tähendab, et alla 18-aastasel vanemal peavad toimingu juures olema tema enda vanemad või eestkostja.  Seaduslik esindaja saab nõusolekut anda ka notariaalselt või välismaal viibides Eesti konsulaarametniku juures.

 

Kui lapse põlvnemine ei ole perekonnaseaduse kohaselt tuvastatud, jäetakse vanema andmed rahvastikuregistrisse kandmata, st neid ei ole ka sünnitõendil. Ema suulise ütluse alusel lapse isa andmeid dokumendile ei kanta.

Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse  andmed lapse hooldusõiguse kohta. Abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteolevad vanemad võivad sünni registreerimisel valida, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele neist.

 

Lapsele antakse vanemate perekonnanimi. Kui vanematel on erinevad perekonnanimed, lepivad vanemad kokku, kumma perekonnanimi lapsele antakse. Vaidlused lahendab eestkosteasutus.

Lapsele pannakse eesnimi vanemate kokkuleppel. Vaidlused lahendab eestkosteasutus. Lapsele võib panna kuni kolm eesnime või ühe kahekordse eesnime. Nimed ei tohi olla vastuolus heade kommete ja tavadega ning nimeseadusega.

 

Kestvus

Lapse sünd tuleb registreerida ühe kuu jooksul sündimise päevast.

 

Perekonnaseisuasutus registreerib sünni hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul avalduse esitamise päevast alates, reeglina aga kohe. Sünni registreerimise toiming võtab aega keskmiselt 15 minutit.

 

Riigilõiv

-

Tasumine

-

Õigusaktid

Perekonnaseadus

Perekonnaseisutoimingute seadus

Nimeseadus

 

Lisainfot annab

Anneli Riim, anneli.riim@laane-viru.maavalitsus.ee, tel 325 8062

Terje Pärnasalu, terje.parnasalu@laane-viru.maavalitsus.ee, tel 325 8061

Eve Prillop, eve.prillop@laane-viru.maavalitsus.ee, tel 325 8017

 

Teenuse taotlemine

 

Kohapeal

 

Vajalikud sammud

Vajalik isiklik kohaletulek. Abielus vanematest võib kohale tulla üks vanem, samuti saavad nad sünni registreerida elektrooniliselt.  

 

Aadress: Rakvere linn, F. R. Kreutzwaldi 5, kabinet 7

Vastuvõtuajad: E ja K 9-16

                           T ja R 9-12

                           N 13-16

Vajaminevad dokumendid

·         avaldajate isikut tõendavad dokumendid

·         tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta. (kui see on paberil väljastatud)

·         kui abielus olevatest vanematest tuleb sündi registreerima üks, peab tal kaasas olema teise vanema lihtkirjalik nõusolek lapsele pandava nime suhtes.

 

Perekonnaseisuasutusel on seadusest tulenevatel juhtudel õigus nõuda ka muid sünnikande tegemiseks vajaminevaid dokumente, näiteks vanemate abieludokumenti, kui abielu ei ole sõlmitud Eestis ja dokument ei ole kantud rahvastikuregistrisse.

 

Avaldused ja kõik dokumendid  esitada  perekonnaseisuasutusele eesti keeles.


Võõrkeelsed dokumendid  esitada perekonnaseisuasutusele koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega. Tõlge ei ole nõutav, kui esitatav dokument on inglise või vene keeles.

 

NB!    Välisriigi dokumentidele kehtivad erinõuded.

 

Tulenevalt riikidevahelistest   lepingutest ja seadustest vajavad/ ei vaja nad apostille või legaliseerimistempliga kinnitamist. Lisainfo leiate siit ja legaliseerimine siit

 

Tulemus

Sünnikanne rahvastikuregistris. Sünni tõendamiseks väljastatakse avaldajaile soovi korral sünnitõend.

 

Blankett, taotlusvorm

·         sünni registreerimise avaldus (pdf)

·         põlvnemise välistamise avaldus (pdf)

·         isaduse omaksvõtu avaldus (pdf)

 

Elektrooniliselt

 

Vajalikud sammud

Teenust saab kasutada, kui laps on sündinud haiglas ja haigla on lisanud rahvastikuregistrisse elektroonilise sünnitõendi. 

 

Teenust saavad kasutada ainult need lapsevanemad, kes on omavahel abielus.

 

Sünni registreerimise avaldus allkirjastatakse digitaalselt mõlema vanema poolt.

 

Vajaminevad dokumendid

ID-kaart või digi-ID, PIN1, PIN2

Tulemus

Sünnikanne rahvastikuregistris. Sünnitõendi kättesaamise aeg ja viis lepitakse kokku sünnikande koostanud perekonnaseisuasutuse ja avaldaja vahel.

 

E-vorm

Sünni registreerimise avaldus (pdf)