Hooldusõigus

28.01.16

 

Hooldusõigus on uus mõiste Eesti perekonnaõiguses.

 

Alates 01. juulist 2010 registreeritud sündide puhul lapse vanemad, kes ei ole abielus, otsustavad

sünni registreerimise avaldust esitades, kas neil on lapse suhtes:

  • ühine hooldusõigus
  • hooldusõigus ainult emal
  • hooldusõigus ainult isal

 

Kui vanemad on abielus, siis rakendub nende suhtes automaatselt ühine hooldusõigus ja üksikemal on loomulikult hooldusõigus ainult emal, kuna lapsel isa ei ole.

 

Perekonnaseaduses on hooldusõigusega seotud teemadele pühendatud 10. peatükk, ehk § 116-146. Lisaks § 214, mis määratleb hooldusõiguse nende laste suhtes, kelle sünd on registreeritud enne 01. juulit 2010 ja kes ei ole veel täisealised (18 aastased).

 

Reeglina võiks mõlemale vanemale kuuluda lapse hooldusõigus. Valik oleneb muidugi sellest, milline on vanemate elukorraldus ja kui suurel määral nad lapsega tegelevad. Võib juhtuda, et ka abielus vanemad elavad mingi perioodi lahus, kasvõi seoses töötamisega teises riigis. Sellistel juhtudel võiks mõelda, et ehk on ajutiselt mõistlik hooldusõigust muuta, et kohalolev vanem saaks last üksi esindada (teinekord on kiire tegutsemine väga vajalik).

 

Juba valitud või kehtivat hooldusõigust saab praeguse seaduse järgi muuta vaid kohtus.

Kohus võib ka tühistada või peatada või taastada vanema hooldusõigust.

Üldised põhimõtted hooldusõiguse kohta.

 

Vanema hooldusõigus tähendabki kohustust ja õigust hoolitseda oma alaealise lapse eest.

Hooldusõiguslik vanem on oma lapse SEADUSLIK ESINDAJA ja ühist hooldusõigust omavatel

vanematel on ÜHINE ESINDUSÕIGUS.

 

Hooldusõigus jaguneb

  • Isikuhooldus (õigus ja kohustus lapse igakülgse heaolu eest hoolitseda, last kasvatada, tema järele valvata, tema viibimiskohta määrata, võimetele vastava hariduse andmine, õigus määrata need kolmandad isikud, kellega laps võib suhelda jne)
  • Varahooldus (õigus ja kohustus valitseda lapse vara, selle teostamisel tuleb ilmutada samahoolt nagu isiklikes asjades, eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust jne)

 

Hooldusõigus ei ole seotud lapse ülalpidamiskohustusega. Ülal tuleb last pidada ka siis, kui vanemal pole hooldusõigust.

 

Hooldusõigus ei ole seotud ka suhtlemisõigusega. Vanemal on kohustus suhelda oma lapsega ka siis, kui tal ei ole hooldusõigust. Ja lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga.

 

Seaduses on mõiste otsustusõigus.

See on juhtumite jaoks, kui

  • vanemad elavad lahus, kuid on säilitanud ühise hooldusõiguse;
  • laps viibib hooldusõiguseta vanema juures, siis sellel vanemal on teatud asjades otsustusõigus;
  • laps kasvab kasuvanemate juures, siis nendel on  teatud asjades otsustusõigus;
  • ühist hooldusõigust omavad vanemad ei jõua mingis lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda otsustusõiguse selles asjas ühele vanemale

 

Enne 1. juulit 2010 registreeritud alaealiste laste suhtes kehtivad samad põhimõtted.

Kui lapsel on 2 seaduslikku vanemat, siis on neil ühine hooldusõigus. Seda saab muuta kohtus.

Kui varem oli vanemalt võetud ära kohtuotsusega vanema õigused, siis ei ole tal täna ka lapse suhtes hooldusõigust. Lapsele on tõenäoliselt määratud juba eestkostja.

 

 

Hooldusõiguse muudatused

 

Hooldusõiguse kuuluvuse muutmiseks tuleb pöörduda ühel vanemal avaldusega kohtu poole.

 

 

Teadlikkuse tõstmine pere lahuselust eri riikides

 

Elektroonilised infolehed on kättesaadavad järgmistelt lehekülgedelt:

·         Infoleht lapse hooldusõiguse kohta:  http://bookshop.europa.eu/uri?target=EUB:NOTICE:DS0114161:ET:HTML

·         Infoleht vanemapoolse lapseröövi kohta: http://bookshop.europa.eu/uri?target=EUB:NOTICE:DS0114162:ET:HTML

 

Videoid on võimalik vaadata ning jagada Euroopa Komisjoni õigusküsimuste peadirektoraadi YouTube´i kanalilt. Videoid on võimalik vaadata järgnevatelt lehekülgedelt: